freerafter

Uut ja huvitavat

Müügile on paisatud uus ja innovaatiline toode – brändiraamid.

Üks optikaäri on ulatanud käe alkosõltlastele. Seni on pakutud vaid plastraame, terasraame ja muud tavapärast.

Brändiraamid on revolutsiooniline toode, mis eritab üliväikeses koguses brändit, mis aitab taluda võõrutusnähte. Umbes nagu nikotiiniplaaster suitsetajatele.

Eriti rõõmustav on see, et hetkel pakutakse brändist valmistatud prilliraame kuni 80% odavamalt kui muidu.

Mis puudutab alnud Rotiaastat, siis lubati, et pühvel on härga täis ja kappab nagu Ojapetsi hobune. Tuleb imekena aasta. Kõik on superluks, aga kui ikka kõik ise pekki keerad, siis hullem kui Norras.

Hea, et kohati satub uudismüra sisse ka positiivseid uudiseid!

Kahe teraga mõõk lõikab mõlemale poole

Seltsimehed liberid ja toled on võtnud kontrolli peavalumeedias ning tsenseerivad, diskrimineerivad ja eemaldavad sealt kõik, mis ei vasta nende agendale.

Noored eemalduvad sellisest “sotsiaalmeediast”, sest seal pole midagi, mis kõnetaks. Lisaks ka erinevad piirangud. Suuremad ja väiksemad.

Seltsimehed planetaarkodanikud ei arvesta aga vist sellega, et teisele poole on suunatud juba üsna arvestatav hulk inimesi, kes erinevalt peavalumeedia tarbijatest on võimelised mõtlema.

Ja välja mõtlema.

Näiteks seda, et on aeg kasutada suhtlemiseks vahendeid ja platforme, kus sõnavabadus tegelikult kehtib. Ning sulgeda oma kontod “peavalus” ise.

Las siis need liberid käivad seal koos ja laulavad kooris oma mantraid, mis inimestele korda ei lähe. Las laulavad ja kiruvad ja kisklevad seal omavahel, sest INIMESED on sealt lahkunud.

Alati on valik.

“Aju on vaba!” või “Sõna on vaba.” Selles on küsimus.

Olla või mitte olla??? https://www.youtube.com/watch?v=_FKxjarQcgc

Residendi uue aasta tervitus

On jälle aland aasta uus Ja kõigil vanad laulud suus Nad vana uueks kiidavad Ning sama jama ajavad

Alanud on uus aasta.

Oot – oot! Kas ikka on?

Möödunud aastal ju juba oli esimene jaanuaripäev, eksole? Nüüd on jälle sama. Esimene Jaanuar. Sama. Juba oli. Järelikult ikkagi vana, mitte uus. Oleks siis näiteks Esimene Seebuar või Jaaguar, aga ei – ikka sama vana Esimene Jaanuar.

Petukaup, nagu enamik asju siin elus mis uueks kiidetakse, aga ikka sama vanatühi on mis ennegi. Isegi uut nime ei vaevuta võltsima, et asi grammi võrragi usutav oleks.

Masendav!

Eile olevat väidetavalt meite p-resident kõne pidanud.

Täiesti asjata, sest egas rahval aega polnud, et seda kuulata. Oli tarvis teha pauku ja kõike kaasnevat. Traditsioonilist vanakooli värki. Õiget asja.

Ja pealegi... Kui juba lobisemise eest palka makstakse, siis peaks selle mingitpidi ka välja teenima. Üks kõne aastas on ikka häbematult vähe.

Aga kantseleist saab igaüks aru. Mitte sellest, mis seal tehakse või mille jaoks neid üldse vaja on. Ei, ei. Kõik saavad aru, et igas riigis on alati mingid kantseleid. Ja mida rohkem, seda uhkem. Nii lihtsalt on.

Aastas on on muuseas suisa 12 kuud. Igas kuus on täitsa 4 nädalat, milles omakorda 7 päeva igaühes. Tõesti, tõesti. Üks nädal ja seitse pikka päeva igas ühes.

Ja iga päev toimub armsal Eestimaal midagi märkimist väärivat.

Oleks üldrahvalikult arusaadav, kui “kõneisik” kes kõne ette kandmise elik siis deklameerimise eest kõva rahaga kinni makstud saab, annab ka midagi vastu. Või kuidas?

Räägitakse ja väidetakse, et uuel aastal on kõik alati uus ja parem. Teada on samas, et kui ei lükka, siis ei läe.

Kui igal uuel aastal uut p-residenti ei anta, kes uue kõneisikuna ka päriselt uue kõne ette kannaks (mis niigi talle eelnevalt valmis treitakse), siis võiks ja peaks seda kõnepidamise korda uuendama ja täiendama ning parandama.

Minul on igatahes uue aasta esimesel päeval igati uus ja innovatiivne mõte.

Eesti kõneisik peaks pidama nädalakõnesid, mis kenasti terve nädala jooksul toimunu kenasti ja targalt kokku võtaksid. Ning innustaksid järgneval nädalal uue hooga ja lootusrikkalt Eesti Elu edendama.

Eesti Vabariigi esikõneleja nädalatervitus.

See – igatahes – kõlab uhkelt!!!

Eesti geitraditsioonist

Ei mõista miskitpidi seda viimaste aastate nuttu ja hala teemal “Eestis diskrimineeritakse geisid ja lesbikuid!” Mitte ei mõista.

Need, kes vähegi koolis on käinud ja isegi need kes pisutki Eesti rahvapärandi ja kultuuri vastu mingitki huvi üles on näidanud teavad fakti, et Eesti on iidse geikultuuriga maa.

Selgelt kumab see välja ja peegeldub rahvaluulest ja lauludest. Nii see on.

Jaan läks Jaani tulele.... Mäuke Jaani hobune.... Kaasike....

Iga loll saab aru, millega tegu. Jaan läks Jaani mano. Asi läks tuliseks. Jaanid lasid hobused tallist välja. Asi toimus kaasikus, mis oli tavapärane seksuaalsete riituste läbiviimise paik. Ja nii oligi kombeks. Juba ennemuistsel aal kui heeringas elas kuival maal.

Või näiteks “Kus sa käisid, kus sa käisid Sokukene....”

Mis siin muud, kui jällegi iidne sokutamise komme, millest saksad midagi ei teadnud ja kui teada said, siis panid imeks ja õla alla, et vähemasti esimesel ööl peale paari heitmist naisterahvas teada saaks, mis imeloom see mees olla võib. Ja ka seda, et talurahvas päris otsa ei saaks ja sugu saaks jätkuda. Oli ju toonagi see häda, et tööd oli nii et paha hakkab, aga töökäsi kippus vägisi väheks jääma. Ei tule ju tööviljakusele sugugi kasuks kui isegi Nääri aegu muudkui Sokku jookstakse.

Ka vürst Gabrieli ei oodanud kloostri taga metsas mõni Pille või Malle vaid ikka Siim, kes muu.

Egas muidu juba toona Kadrid santimas käima pidid, sest Jaan oli järjekordselt tulele läinud ja Mardist va sunnikust teatud vajakajäämiste tõttu asja ei saanud.

Misimeasja nad kisavad, et Eestis diskrimineeritakse geisid?

Eesti = iidse geitraditsiooni kandja. Millest nad jahuvad???

Internetisisu lugemisest ja suhtlemisest

Tänapäevases infouputuses, millest 99,9% on tühi müra ei tee halba, kui seda mõistlikult tarbida mõista.

Näiteks, kui võtan kätte oma telefoni ja soovin lugeda uudiseid, siis ei ava ma kunagi ühtegi veebis lugemiseks mõeldud päevalehte või portaali kui sellist, vaid avan rakenduse (mida mõnigad võõramaalased äppiks nimtavad), mis kuvab mulle uudislehtede rss voo, elik siis uudiste pealkirjad.

Ja juhul kui ma seal mõnda üksikut uudist silman, mis huvi pakub, siis teen pealkirjal klõpsu ja uudis avaneb.

Sestap võtab mul infomürast Uudiste leidmine vähe aega ja aega on tarvis. Kas või selle tarbeks, et sellega midagi mõistlikku peale hakata. Mobiilinternet sisse, 3-7 minutit tutvumist ja korras.

Muidugi tuleb ette ka selliseid päevi, mil tuju vajab tõstmist ja siis võin küll igasugustel linkidel klõpsida, aga ega ma siis ei loe, mis seal on vaid mängin üht mängu, mida kutsuti kunagi “Tambi mullamutti vasaraga vastu pead!”

Mõtlev inimene ehk taipab, et videomängud, sisutühjad meelelahutuse saated ja massiüritused kannavad endas vaid üht eesmärki. Inimeste nüristamine ja üha ajupestuma massi suurendamine.

Kaasal on FB konto, mida ta külastab umbes 1 kord kvartalis. Seal resideerub ca 10 “sõpra”, kellega ta seal keskkonnas ei suhtle. “Milleks?”, küsib ta. Kui keegi suhelda soovib, siis ei tea milleks telefon välja mõeldi??? Tal on nimelt pidevalt tegemisi ja toimetamisi ning kui mina Netti ei kasutaks, siis ei teeks ta seda üleüldse.

Mul on viimasel ajal raskusi “kerimisega” suhtluskeskkondades, mis n.ö. vesttlemiseks mõeldud on. Näiteks Telegram ja Signal. Kui seal juhtub nii, et mind ootab 100 – 200 lugemata sõnumit, siis vajutan tuimalt kõige viimases sõnumini ja need 200 sõnumit jäävad lihtsalt lugemata.

Sõrm jääb lihtsalt haigeks kerimisega.

Tunnen puudust teemadest, mille vahel saab valida ja kui midagi puudutab, siis ka kommenteerida. Teemas. Lõimedes. Paragrahvides ja lõikudes.

Ma muuseas loengi mitte sõnu või lauseid vaid haaran teksti lõikude kaupa. Kunagi isegi üks lehekülg korraga, aga see vajab pidevat sedamoodi lugemist, et seda teha.

Sestap on ekraanil alt üles keritav tekstikogum, mis pideva ja monoliitse massina muudkui alt üles voogab silmale ja ajule koormav. Väsitav.

Ja olen tänulik, kui keegi sõber või tuttav saadab mulle näiteks sinnasamasse vestluskeskkonda lühisõnumi, et “Kas sa seda teksti nägid?” Koos lingiga mainitud tekstini.

See on meeldiv. Eriti siis, kui ma just 500 sõnumit ühe sõrmeliigutusega “alla kerisin”.

Mõtestatud suhtlemine on meeldiv.

Küll ikka on telekas hea asi!

Tegin loomkatse ja vaatasin paar tundi telekat. Meelelahutus.

Ja lahutaski meele kehast ära!

Peale mõnetunnist vaatamist hakkas peas ketrama kaks sloganit.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Kaebuste püsimisel või kõrvalnähtude tekkimisel konsulteerige arsti või apteekriga.

Ja.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Ravim või kahjustada teie tervist.

Mõlemad igati tarvilised teadmised meelelahutatud inimesele.

Kas teate Tallinna kinosid?

Amor Amur Roxy Võit Eha Forum Apollo Bi-Ba-Bo Helios Kosmos Modern Pirita Rekord Sõprus Capitol Lembitu Pioneer Polaris Skandia Metropol Oktoober Passaash Royal Vio Lindakivi Grand Maria Gloria Palace

Loomulikult teate!

Facebook. Miks ta loodi ja mida ta peamiselt teeb!

Lisaks sellele, et Facebook nuhib/luurab/salvestab ja kannab ette kuhu vaja, teeb ta muudki.

Esiteks tekitab ta sõltuvust. Nagu näiteks heroiin. Ei ole märgata olnud, et keegi kusagil oleks reklaaminud heroiini põhjendustega, et “Kõik kasutavad heroiini! Kui sa ei tarbi heroiini, siis pole sind olemas! Kuidas me kontakteerume, kui me ei pane koos mitmeid heroiinilakse igapäevaselt?!! Teiseks kinnistab ta “klipimõtlemise”, mis omakorda välistab igasuguse mõtlemise. Täielik tähelepanuhäire ja võimetus keskenduda pikemaks kui loetud sekundid.

Üks FB bossidest rääkis järgnevat.

.../Kui me alustasime, siis rääkisid inimesed, et “Ma ei ole sotsiaalmeedias ega ei kavatsegi seda kasutada”. Ta vastas, et: “Küll sa tuled ja oled.” Ja siis vaidlesid nad väites, et: “Ei, ei, ei. Ma hindan reaalseid suhteid. Ma hindan hetke. Hindan reaalset kohalolu. Hindan intiimsust. Ja tema vastas: “Sa tuled niikuinii!”/...

Kui tegemist on võrgustikuga, mis koondab endas ca 2 Miljardit inimest, siis muudab see paratamatult nii suhtlemismalle, kui ka inimesi endid.

Seda enam, et võrgustik ongi nii üles ehitatud, et a) Ta tekitaks sõltuvust ja b) Sa veedaksid seal võimalikult palju aega. Mida rohkem sa seal aega veedad, seda tõenäolisemalt a) Sa vaatad mingit reklaami b) Ostad midagi c) Paljastad midagi enda ja kõiki oma sõprade kohta, mida saab hiljem pahatahtlikult ära kasutada.

Kahjudest, mida see tekitab noorte ajudele ma ei hakka rääkimagi.

See on LÕKS, mis imeb välja su ajud ja kontrollib üsna kiiresti kogu sinu elu.

Mida siis teha? Olgem teadlikud, mis toimub. Sotsiaalmeedia ei ole oma olemuselt paha, nagu pole ka paha näiteks sõiduauto. Kurjades kätes aga.................

Femi Nist Idest

Mul on siiralt kahju naistest, kes põevad feminismi. Siiralt. Nad jäävad ilma siirast tähelepanust, mis võiks olla neile osutatud. Austusest nende endi olemuse vastu. Olgu kohe ära öeldud, et olen mees. Iga feminist võtaks sõna ja sõimaks mind, sest olen mees. Loomulikult. Aga mina ei sõima. Sest olen mees. Ja selle tähendus on sügavam, kui arvatakse.

Kuidas salaselts lõi Euroopa Liidu, et luua Maailmavalitsust

Euroliit on esimesest päevast alates loodud nagu „SuperRiik”.

Enamik inimestest on kursilt kõrvale tõmmatud ideega, et EU on loodud sel eesmärgil, et edendada majandust ja kasvatada inimeste heaolu. Peale teist Maailmasõda kõlas see idee hästi. Siis kõlas selle „Klubiga” liitumine ülihästi. Ometi pole majanduskasv mitte mingil moel tulnud Euroopast. Seda on iga riik eraldi ja iseseisvalt ise teinud. Privatiseerimine oli esimene pääsukene. Erastamine. Või siis tesisõnu ärastamine. Sellega said osad isikud suisa rikkaks ja teistele jäid tühjad pihud. Kellega me siis omad leivad ühte kappi panime? Vaatame. Saksamaa. Sõjas ära rapitud ja jagatud. Mõttetu maa. Prantsusmaa. Kaks laastavat sõda. Vietnam ja Algeeria. Podisev kodusõda, millest De Gauelle neid ära päästis. Näib, et EU ainus mõte on imeda liituvate „Nõrkade” verd. Mismoodi see siis väljendub? Väga lihtne. EU „annab abi” ja kasseerib selle protsentidega sisse. See on sama süsteem, mis sõdides tehakse v.a. sõda nagu polekski. Läheme korraks tagasi De Gauelle juurde. See mees tahtis luua prantsuse-saksa ühisrinde. Sellise nagu saksa natsid tahtsid. Aga see ei sobinud väga globalistidele. Selline tugev ja ühtne riik oleks olnud liiga raske maha murda teel „Maailmavalitsuse” juurde. Hetkel on asjad üsna koledad. Rahvas on lolliks õpetatud. Kõik on emotsioonipõhine. Naeruvääristamine on reegel. Tagurpidimõtlemine on reegel. Õiglust pole olemas.

Tere tulemast Uude Ilma!