Residendi uue aasta tervitus
On jälle aland aasta uus Ja kõigil vanad laulud suus Nad vana uueks kiidavad Ning sama jama ajavad
Alanud on uus aasta.
Oot – oot! Kas ikka on?
Möödunud aastal ju juba oli esimene jaanuaripäev, eksole? Nüüd on jälle sama. Esimene Jaanuar. Sama. Juba oli. Järelikult ikkagi vana, mitte uus. Oleks siis näiteks Esimene Seebuar või Jaaguar, aga ei – ikka sama vana Esimene Jaanuar.
Petukaup, nagu enamik asju siin elus mis uueks kiidetakse, aga ikka sama vanatühi on mis ennegi. Isegi uut nime ei vaevuta võltsima, et asi grammi võrragi usutav oleks.
Masendav!
Eile olevat väidetavalt meite p-resident kõne pidanud.
Täiesti asjata, sest egas rahval aega polnud, et seda kuulata. Oli tarvis teha pauku ja kõike kaasnevat. Traditsioonilist vanakooli värki. Õiget asja.
Ja pealegi... Kui juba lobisemise eest palka makstakse, siis peaks selle mingitpidi ka välja teenima. Üks kõne aastas on ikka häbematult vähe.
Aga kantseleist saab igaüks aru. Mitte sellest, mis seal tehakse või mille jaoks neid üldse vaja on. Ei, ei. Kõik saavad aru, et igas riigis on alati mingid kantseleid. Ja mida rohkem, seda uhkem. Nii lihtsalt on.
Aastas on on muuseas suisa 12 kuud. Igas kuus on täitsa 4 nädalat, milles omakorda 7 päeva igaühes. Tõesti, tõesti. Üks nädal ja seitse pikka päeva igas ühes.
Ja iga päev toimub armsal Eestimaal midagi märkimist väärivat.
Oleks üldrahvalikult arusaadav, kui “kõneisik” kes kõne ette kandmise elik siis deklameerimise eest kõva rahaga kinni makstud saab, annab ka midagi vastu. Või kuidas?
Räägitakse ja väidetakse, et uuel aastal on kõik alati uus ja parem. Teada on samas, et kui ei lükka, siis ei läe.
Kui igal uuel aastal uut p-residenti ei anta, kes uue kõneisikuna ka päriselt uue kõne ette kannaks (mis niigi talle eelnevalt valmis treitakse), siis võiks ja peaks seda kõnepidamise korda uuendama ja täiendama ning parandama.
Minul on igatahes uue aasta esimesel päeval igati uus ja innovatiivne mõte.
Eesti kõneisik peaks pidama nädalakõnesid, mis kenasti terve nädala jooksul toimunu kenasti ja targalt kokku võtaksid. Ning innustaksid järgneval nädalal uue hooga ja lootusrikkalt Eesti Elu edendama.
Eesti Vabariigi esikõneleja nädalatervitus.
See – igatahes – kõlab uhkelt!!!