Rahvas on loll
Lollidega on selline lugu. Tark kirikus ei käi. Loll on sedavõrd loll, et läheb kirikusse. Seal saab ta peksa ja samal ajal läheb tark ja võtab lolli kodust ära kõik, mis ripakil. Kui siis loll koju jõuab ja avastab, et asjad läinud, siis läheb loll politseisse. Samal ajal läheb tark ja viib kõik ülejäänu minema. Kui loll politseist tagasi tuleb ja näeb, mis toimunud, hakkab ta nutma ja küsib targa käest nõu. Talle öeldakse, et pöördu kohtusse. Palka advokaat. Palka kohe väga kallis advokaat. Siis on hästi. Aga mille eest sa palkad, kui midagi ei ole? Tark soovitab kõik liikumatu vara panti panna ja kõvasti laenugi võtta. Loll palkab advokaadi. Peab maha pika kohtulahingu. Aga oh häda! Tark on endale veelgi uhkema advokaadi ostnud. Loll nutab. Jälle. Loll mõistab hästi nutta.
Tark siis avitab. Pakub lollile palju toredat tööd, mille eest saab esialgu vähemalt leiba osta. Loll kohe õnnelik. Läheb ja teeb targa juures tööd nii, et veri ninast väljas. Aga kuivõrd ta loll on, siis ei mõista ta targalt töötada ja ei teeni iial sedavõrd, et heinaküünist tagasi tuppa saada.....
Sestap on lollidega lollid lood.
Ja iga tark teab, et lollidelt tulebki kõik ära võtta, sest loll ei mõista selle kõigega niikuinii midagi tarka peale hakata.