Mu Isamaa, mu õnn ja rööm
EV hiljutiste tähistamiste valguses tekkis soov sügavamalt mõista neid mõisteid, millega on tavaks ja kombeks tähistada oma sünnikodu, riiki ja maad kus elatakse.
Mõistate? Minagi arvasin, et mõistan aga selgus, et kui pisut järele ja üle mõelda, siis ei ole need mõisted niiväga üheselt arusaadavad midagi.
Isamaa. Asukoht, kus elas mu bioloogiline isa. Kodumaa. Asukoht, kus paikneb minu elukoht. Kodu. Isaisade maa. Mitmed teineteisest sõltumatud asukohad, kus elasid minu isa isa ja omakorda tema isa isa jne. Sünnimaa. Minu sünnikoht. Üks teatud ja tuntud kinnistu Pelgulinnas. Lihtne.
Aga sünnimaale eelnevad mõisted on ju kasutusel hoopis teises kontekstis ja kõik ning igaüks meist saavad neist aru (mõistab) neid sõnu erinevalt.
Isamaa on näituseks kasutusel ja tõlgendatav läbi Riigi haldusterritooriumi. Minu näitel on järelikult Isamaaks NSVLiit, alajaotusega ENSV.
Minu isa sündis selles riigis. Mina ka.
Võib tõdeda, et “Sellist maad maailmas teist ei leidu. Kus nii vabalt hingata võib rind.” Kõik teavad seda. Üldiselt teadaolev fakt.
https://youtu.be/8OIGCkfmK8w
Ja riikidega on selline vigur, et kui mõni riik kuulub föderatsiooni (Liitu), siis on föderatsioon rohkem riik kui riigid selle sees. Elik siis kodakondsus on samuti määratletud föderatiivsena ja mitte riiklikuna. Eestlased on seega EU kodanikud. Mitte “Eesti Vabariigi” kodanikud. Kuivõrd EV on Põhiseaduse kohaselt suverään, siis järeldub sellest ilmselgelt ja ilma edasise vaidluseta, et Eesti Vabariik lõppes selle riigi liitumise hetkest Euroopa Liiduga. Miks ei ole siiani Liiduvabariik Eesti nimekuju muudetud sellisel viisil, et sellest järelduks üheselt tema juriidiline staatus, ei olegi tegelikult oluline. Fõderatsioonis osalevad riigid ei saa mitte kuidagi olla suveräänsed. Juriidiliselt võimatu. Nii De Iure, kui ka De Facto.
Selgub, et minu sünniaeg on “kinkinud” mulle topeltkodakondsuse. Olen nii NSVL-i, kui ka EU kodanik üheaegselt. Tegelikkuses küll EU ja RF-i kodakondne. De Iure, sest ma ei ole lihtsalt viitsinud enda esmase kodakondsuse füüsilist isikut tõendavat reisidokumenti pikendada. Laisk olen. Aga see selleks.
Küll aga järeldub eelpoolmainitust, et sellise tõlgenduse kohaselt on mul nagu kaks (2) isa ja kaks (2) Isamaad. Maa küll sama, aga kodakondsuse koha pealt võetuna on minu Isamaa kahes erinevas kontoris, millest mitte kumbki ei paikne Eestis. Kõlab pisut segaselt ja imelikult, AGA on igati korrektne ja faktiliselt kehtiv.
Ma ei hakka lahti kirjutama Kodumaad, Isaisade maad ja sünnimaad, sest iga mõtlev inimene saab siin lahtimõtestamisega ise kenasti hakkama.
Küll aga soovin toonitada, et MÕISTED ja nende üldlevinud ja üldjuurdunud tähendused ei vasta valdavalt SÕNADE tähendusele, mis MÕISTETE aluseks on. Ehk siis soovitan Mõelda.
Pisikene mõtteharjutus pärastiseks. “Mõista, mõista, mis see on. Ilus katus, mitu akent. Ilus uks. Pole teed ega vundamenti.”