Kirjuta talle Feisspuuki!
EI. No alustuseks selle pärast, et see on väga tülikas. Peaksin minema ja garaažis auto sooja panema. Sõitma postkontorisse. Saatma kirja oma kaugetele sugulastele, kel on tarviline konto olemas, millega seda teha saaks. Siis tagasi koju. Sel ajal jahtub tuba maha. Nii ei saa, et panen ahju tule ja ise sõidan ära.
Pärast pean siis ootama, millal mulle vastuskiri tuuakse. Oota ja passi postimeest. Ei saa kodust väljagi minna, et omi toimetusi teha. Terve nädal vussis.
Mine aga heaga ise ja sõida kuhugile, kus veel kellegil sihukene kontotükk veel alles on!
Mõtle pisut ajas tagasi...
Vanasti oli hästi. Kui midagi öelda oli, andsid kirikuõpetajale teada ja tema siis kenasti kuulutas selle pühapäeval kantslist maha.
Asi korras ja tehtud. Kõik, kes pidid teadma, said teada. Kõik, kes ei pidanud teadma, said kah teada.
Täpselt nagu feissbuukis.
Aga tüli ja vaeva oli märksa vähem. Elu oli lihtsam.
Ei hakka mina kuhugile sõitma. Mine nüüd kenasti ise ja sõida kuhu vaja. Mul on tegemist.