Kas moloraamat on sotsiaalmeedia platform?
Loomulikult mitte. Näoraamat on palju asju, aga sotsiaalmeedia platform see ei ole. Kasutajad ei oma vähimatki sõnaõigust ega saa selle nähtuse puhul mitte vähimalgi määral kaasa rääkida, mis seal toimub ja kuidas see toimub. Moloraamat on eelkõige mõeldud reklaami- ja turunduskanaliks, kus “molod” suunatakse ostma asju, mida müüvad reaalsed kliendid, kes reklaami eest maksavad. Et seda protsessi automatiseerida ja täiustada, küsib “raamat” oma “molodelt” nii palju infot kui vähegi võimalik. Info on loomulikult vajalik molode profileerimiseks ja reklaami täppis-suunamiseks. Aga oodake – see pole veel kõik! Lisaks tarbijakäitumise suunamisele hoiab “raamat” molodel väga intensiivselt silma peal ja üritab neid jälgida (ja infot ammutada) ka väljapool “raamatukaasi”. Selleks on kirjutatud vastavad algoritmid, mis poogitakse veebisirvikule külge ja isegi peale välja logimist toimub andmete kogumine ja “raamatusse köitmine” ikkagi edasi. Kuna molod on raamatu lüpsikari, siis tuleb molosid ka karjatada ehk siis molode ainumas eesmärk on “raamatule” raha teenida. Kas see raha tuleb ostude pealt või lihtsalt molode isiklike andmete ükskõik kellele müügist, ei mängi mingit rolli. See on ka põhjus, miks “raamatukaante” vahel inimlik ja isiklik sõnavabadus ei kehti. Raha on raha ja kes maksab, see tellib soovitud tulemi. Kas selleks on arulage ja emotsioonipõhine ostlemine või teatud liiki propaganda tarbimine, pole mingit vahet. Sestap “karistatakse” neid molosid, kes lihtsalt vabalt suhelda ja mõtteid vahetada soovivad. Moloraamat EI OLE sotsiaalmeedia platform ja kõik teisitimõtlejad blokitakse ning kui nad “kasututeks suhtlejateks” või hullem veel “vabamõtlejateks” osutuvad, siis eemaldatakse lõplikult. Karja ülesanne on karjust toita, mitte suhelda. Karja tuleb ju karjatada s.t. represseerida, tsenseerida ja vajadused isoleerida. Lihtne!